Pool aastat!... ja kolme-poolene!

Pisike Mattis juba pool aastakest "vana"!
Eilsest istub ta juba viisil, mida saab peaaegu korralikuks istumiseks nimetada (käte abiga ja ise läheb sellisesse asendisse). Poiss ise on kole uhke ja huikab, et keegi teda vaataks :) (Muide, aed on lapse ümber, et koer kogemata lapsest üle ei astuks - on teine selline raske ja hajameelne "buldooser").
Üks hammas on vist kohe tulekul ja see teeb Mattisel tuju kurvaks vahel. Täna tegime aga maasikakooki (Mattis sai natuke banaani:)), seda enam, et suurem venna Robert ju nüüd kolme-poolene. Vennakesed sama sünnipäevaga ja emmel hea meeles pidada:) Maasikakoogi retsept tuleb ka varsti! See kook on meie pere üks lemmikuid - kiirelt valmis, maitsev ja ilus ka ....
Suure tuutu vahukomme Hollandist tõid Robertile me sõbrad, kes arvavad, et laps peab vahetpidamata kommi sööma. Õnneks Robert rahuldus vaid poole kommiga (vahukommide mõttest ta veel aru ei saa:) ja õnnelikuks sai suur vend Allar! Ehk proovime neid ka grillida...olen paar korda seda Eestis harrastanud:)
Kolme-poolesest Robertist rääkides...tundub, et laps kasvab iga päevaga. Jalad on nii pikaks veninud. Robert armastab oma tahvlile numbreid ja tähti kirjutada ja ikka hirmsasti liivakastis mängida ning pikki oksi jalutuskäigul korjata (et siis hiljem kala püüda - "Mõmmi aabits" ruulib...kole eestikeelne sõna, aga passib siia konteksti). Õhtuti küpsetab Robert oma kalad oma mänguköögis ära ja kõik me "sööme" neid. Meenub, et esimesel sellisel õhtul tuli suur vend Allar hirmunult vaatama, et kas tõesti peab täna veel kala sööma , ihiiii (märkigem, et kala pole kaugeltki tema lemmiktoit).
Kõik vennad on suured sõbrad omavahel, minul vaid rõõm seda näha!