Pisipoeg Mattis on tänaseks 3,5 kuud vana. Pean tõdema, et ta on kõige rahulikum laps (minu kolmest lapsest) siiani. Ei nuta eriti, magab öösel hästi (hommikul ärkab kella 9-10 paiku, rekordiks on 11.30!) ja on üldse üks aruka olekuga poiss. Naeratama hakkas 3-nädalaselt ja 1,5 kuu vanuselt oli juba paras naljavend:) Haarab kätega kõike, mis ette satub. Tänasest võib öelda, et keerab igal võimalusel seljalt kõhule ja on heameelega hämmastavalt kaua aega kõhuli. Mäletan, et Robertile ei meeldinud üldse kõhuli olla. Mattis sakutab heameelega oma mängukaare all ahvikest ja ka voodikarussell on väga populaarne. Peeglipoisile naeratab alati laialt ja patsutab peeglit võimalusel. Parim mänguasi on muidugi emme. Aga ka Robertit jääb sageli jälgima - küllap tajub, et tegu omasugusega ja naerab venna vigurite peale. Suurest vennast meeldivad talle kõige rohkem venna prillid ja juuksed. Ja ei mingit probleemi, kui suure venna hoida jäetakse veidikeseks!
Tundub, et ka hambad hakkavad märku andma endast - käed kipuvad kogu aeg suhu ja tatistamise vastu vajame lausa pudipõlle. Ja viimastel päevadel ka jorinat kuulda...
Aga siiski on ta meie pere naerulind!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar