Ununes ka Sinterklaasilt paluda, et mänguasjade asemel tervist tooks. Seega saabus meie perre 6.detsembril rong (ja pisut lastemeelseid tööriistu Mattisele, mille Robert kõik rõõmsalt omastas). Õnneks lähevad kõik mänguasjad ikka koosmängimisele ka...
Õnnelik rongijuht:
Emme mänguasjad (lõng ja vill) on välja andnud tulemuseks näiteks sussid papale ja Robertile:
Et kuidas ei saa blogida, aga villakeradega saab sehkendada? Villakerad kaenlas saab lapse järel kõndida küll (vaadates, et Mattis upakile ei kuku)ja vennakesi lahutades... ning saab Robertile muinasjuttegi lugedagi näputööd tehes. Pealegi näputöö rahustab (kui lapsed haiged ja õuegi ei saa pikka aega, on närvid krussis kui lamba lokid, ütlen ma..)
Aga kõik siin elus on mööduv.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar