Rabarberikook banaaniga(KJ)

Ei maksa ehmatada teadmisest, et kook on kaalujälgijatele:) Taljele tuleb kasuks... aga kui ei teaks, ei saaks maitstes arugi, luban! Ja RETSEPT ON SIIN.










Head isu!

Helikopteripilt...

...de Fiertelist, ehk siis kohast, mis on ka minu kodu hetkel. Kahjuks pole pildile jäänud me imetore kämping, aga seda tuleb siis lihtsalt kõigil ise vaatama tulla:)

Pool aastat!... ja kolme-poolene!

Pisike Mattis juba pool aastakest "vana"!
Eilsest istub ta juba viisil, mida saab peaaegu korralikuks istumiseks nimetada (käte abiga ja ise läheb sellisesse asendisse). Poiss ise on kole uhke ja huikab, et keegi teda vaataks :) (Muide, aed on lapse ümber, et koer kogemata lapsest üle ei astuks - on teine selline raske ja hajameelne "buldooser").
Üks hammas on vist kohe tulekul ja see teeb Mattisel tuju kurvaks vahel. Täna tegime aga maasikakooki (Mattis sai natuke banaani:)), seda enam, et suurem venna Robert ju nüüd kolme-poolene. Vennakesed sama sünnipäevaga ja emmel hea meeles pidada:) Maasikakoogi retsept tuleb ka varsti! See kook on meie pere üks lemmikuid - kiirelt valmis, maitsev ja ilus ka ....
Suure tuutu vahukomme Hollandist tõid Robertile me sõbrad, kes arvavad, et laps peab vahetpidamata kommi sööma. Õnneks Robert rahuldus vaid poole kommiga (vahukommide mõttest ta veel aru ei saa:) ja õnnelikuks sai suur vend Allar! Ehk proovime neid ka grillida...olen paar korda seda Eestis harrastanud:)
Kolme-poolesest Robertist rääkides...tundub, et laps kasvab iga päevaga. Jalad on nii pikaks veninud. Robert armastab oma tahvlile numbreid ja tähti kirjutada ja ikka hirmsasti liivakastis mängida ning pikki oksi jalutuskäigul korjata (et siis hiljem kala püüda - "Mõmmi aabits" ruulib...kole eestikeelne sõna, aga passib siia konteksti). Õhtuti küpsetab Robert oma kalad oma mänguköögis ära ja kõik me "sööme" neid. Meenub, et esimesel sellisel õhtul tuli suur vend Allar hirmunult vaatama, et kas tõesti peab täna veel kala sööma , ihiiii (märkigem, et kala pole kaugeltki tema lemmiktoit).
Kõik vennad on suured sõbrad omavahel, minul vaid rõõm seda näha!

7 fakti iseendast

Kogemata leidsin kettkirja, kuhu ka mind kutsutud :)
Kirjuta endast 7 fakti ja anna samasugune kutse edasi 7-le blogijale.
(Mari poolt lisatud, et üks fakt võiks olla kutse saatjalt ja enda jaoks õigeks kohandatud).
Ma...
1. (Laenatud-kohandatud fakt) ...joon naudinguga kohvi ja lasen kohvi omale Eestist-Soomest saata..."President" on naudingu nimi. Kohalikud kohvid, peale mõne espresso kohvikus olles, ei pane mind silmagi pilgutama (joon pigem teed siis). Kohvitan ehk liialt...kuna aga tissitita ei tee teist nägugi, pole ka põhjust tagasi tõmmata.
2. ...saan kole kurjaks, kui asjad ei lähe nii, kui planeerisin. Õnneks ka jahtumine tuleb ruttu.
3. ...olen hetkeideede "ori"... Kui avastan midagi uut, tegelen sellega kirglikult, kuni uue avastuse osaks saan. Hetkel skoorib jäätisemasin!
4. ...usaldan kontrollimatult sõpru (ja ka teisi meeldivaid inimesi). Olen lasknud korduvalt ka "naha üle kõrvade tõmmata", kuid siiski jätkan samas vaimus.
5. ...ei saa aru, kuidas meessoost isikud (kaasaarvatud beebieas olevad), suudavad nii palju musta pesu toota :)
6. ...armastan hirmsasti kokata. Teatud perioodidel tekib küsimus, kes kõik ära sööks. Aga katsetamise-valmistamise protsess köidab mind rohkem, kui küsimus, kes selle tulemuse pintslisse pistab/nahka paneb...
7. ...ei salli kuumust - kuum ilm ja päikese käes peesitamine ilma veekogusse sukeldumise võimaluseta (jahutamise eesmärgil), no ei, pigem suren valgena...:)

Ja "edasikandjad" võiks olla : lillysmuul, mirt, lilly_munster,Kribinand,Katarina,qsti ja Haavarebane

Kus on mu hea laps...?

Alles ma hõiskasin, et kui rahulik beebi meil majas....No tundub, et lähenev pooleaastane sünnipäev tähistab jonniea algust. Liialdus, aga laps on vahepeal kui ära vahetatud. Loodan, et tegu vaid tulevate hammastega. Kaks kätt ja kõik muud asjad on kogu aeg suhu toppimiseks... Muidu on väike võimleja juba joogaharjutusteni jõudnud...käed sirged, jalad sirged varvastel ja pepu kolmnurgana õhus...seda harjutust teen isegi joogaharjutuste reas :) Lisaks vahel tekib kolme jalaga tabureti effekt, ehk Mattis istub poolküljetsi ja toetab end ühe käega. Ise tõuseb istuma nii...Pildile püüda pole õnnestunud seda, kuna enamasti lõpeb see 30 sekundi pärast, peale seda toimub veeremine mingis suunas. Kilkab rumaluste peale, mida suurem ja veel suurem venna korraldavad.
Ja tegelikult on Mattis üks vahva tegelane....:)

Kohupiimakook (kuivatatud) ploomidega

Küpsetis, mis pole veel kordagi ebaõnnestunud! Kook kaalujälgijatele, kuid minu meelest piisavalt magusust ka mitte jälgijaile. KJ retsepti teeb sellest 0% kohupiima ja piima kasutamine. Ja jälle üks kogu pere lemmikkooke! VAATA RETSEPTI!

JAANITULI!

Otsereportaazina ja paari sõnaga õelduna....maru vahva!!!
Ilm ilus (peale hommikupooliku halli ilma), lõbus rahvas ja Rock Hotel... Saku õlu ja sashlõkk, lisaks kõik osalejate poolt kaasavõetu. Ja jaanituli ise....No korda läinud üritus...umbes 380 eestlase jaanipäev Belgias! Vaata ise!

Ülevaade...

...hetke elust.
Mattis - 5 kuud ja 10 päeva vanust. Strateegilised mõõdud 8060 g ja 67 cm. Naerab ja kilkab palju, roomab kui partisan. Harjutab neljakäpakil ja kolmekäpakil olekut. Hambad muudkui tulevad ja tulevad...vist.
Robert - 3 aastat, 5 kuud ja 10 päeva vanust. Tõi mulle täna sületäie kummeliõisi :) Kehtestab ennast ja on armas ning arukas. Ja soovib kogu aeg, et keegi pannkooke teeks (maasikamoos on meil alati kapis).
Allar - 14 aastat ja pool aastakest pealekauba. Emmest tikutoosi võrra pikem (emme pole ka just lühikeste killast). Eksamid ja puberteet... Ka kehtestab ennast....
Sain just mõelda, et kui ometi jaanipäeval ei sajaks...kui kuulsin akna tagant hirmsat vihmasahmakat. Issake lausa maru äikeakna taga hetkel... Ilmateated lubavad reedest juba vahelduvat vihma... seega jaanipäevalised, varuge kummikud kaasa , siin on meil savimaa...ja vett kallab juba praegu!
Hetke elu oli see (ja mõtted pealekauba).
PS!Mina,Frank ja James naudime neid üksikuid vaikseid hetki meie elus ja püüame kõvahäälsed perioodid talutavaks teha.

Rabarberi kiusatus

Tegin kolehead kooki. Kaalujälgimisest pole siinkohal juttugi (äärmisel juhul saab jälgida kaalutõusu:), aga asi on seda väärt!
Retsept juunikuisest "Eesti Naisest". Kui soovid proovida, siis RETSEPT ON SIIN.

Minu kolm karu

Jaanipäev

No mis sa kostad... Mõlgutaja jõudis minust küll teadaandega ette, kuid Belgias elavate eestlaste kogukonna jaanipäev tuleb kohe koju kätte! Vaata kuulutust!
Sel aastal Ronses de Fierteli juures! Kuulan siis, kuidas ROCK HOTEL Belgias kõlab:)

Kakskeelsuse viljad

Kakskeelsuse tagajärgi märkan kõige rohkem Roberti juures. Tema ju alles õpib ja vahel vaidleme päris pikalt. Näiteks "must" eesti keeles tähendab nii värvi, kui ka määrdunud olekut. Flaami keeles on aga eraldi sõnad-
must (värv) on zwart, must (määrdunud) on vuil. Robert siis tõlgib meile vahel, et must on vuile kleur - ehk siis määrdunud värv:)

Juuksed flaami keeles on haar. Sama aga kehtib kõikide karvade kohta. Eesti keeles on ju eraldi sõnad: juuksed ja karvad. Jälle tekib eesti keelde tõlkides selliseid naljakaid väljendeid, nagu: "Papal on jalgade peal ka juuksed":)

Väike "lendur"

Viimaste päevade uus harjutus! Laps näeb välja kui lennukilt alla hüppav langevarjur. Laps kõhuli, käed ja jalad õhku tõstetud. Hea seljalihastele...mina küll ei jõua sellist harjutust tundide kaupa teha.

Pildile püüda ka täielikult ei õnnestunud, aga umbes nii see välja näeb!

Granola

Viimase aja lemmik hommikusöökide osas (vahel krõbistan ka vahepalaks...). Maakeeli öeldes on tegemist röstitud müslilaadse toiduga. Süüa sobib piimaga, jogurtiga. Lisada võib värskeid marju-puuvilju.

Retsept on pärit "Kaalulangetaja kokaraamatust". LOE SIIT, kui oled huvitatud!
Igasugused variatsioonid lubatud, ikkavastavalt fantaasiale:)
Minul köögikapil nüüd alati granola olemas...

Mõtteavaldus...

Punk on lahe!


On ju! Mu suurel vennal ka vahel juuksed püsti, küll tema juba teab!

Tiramisukook

Meie peres on kaks "tiramisuhullu" poega...Mis mul muud üle jääb, kui katsetada... ja mulle meeldib "kokata", mis seal salata...Siin ta on! Esimene pisut vesise naeratusega küll...teine aga juba parem. Retsepti näed siit.

"Väikeste kapitalistide" rida täieneb!

Sünnipäevadeks, jõuludeks ja igasuguste erinevate sündmuste puhul (nagu näiteks Mattise sünni puhul), on kuidagi palju raha kingitud. Investeerisime selle "kinnisvarasse"...Robert ja Mattis said omale majakese! Robert tegeleb aktiivse aiatööga ja majauste-akende avamise-sulgemisega ning Mattis kilkab lõbusalt seda vaadates!

Majake Eestis

Meie nurgake Eestimaal on meie majakese juures. Päris valmis "meie oma koht" veel pole, aga edeneb! Keegi nimetas mind "väikeseks kapitalistiks", kui pilti nägi... Belgia mõistes vist kisubki kapitalismi poole...
Majake enne...














...ja nüüd

Lapsesuu

...Allari moodi.
Allar oli umbes 3,5 aastane. Vaatas, kui ma juukseid pesin ja kuivatasin. Olin siis korraks "pea alaspidi", juuksed rippusid. Poiss vaatas mind koletõsiselt, ja ütles siiralt: "Emme, sa oled nii kaunis, sa oled nagu lehm".....(Enda kaitseks pean ütlema, et lapsele meeldisid väga lehmad ja see oli üks ilus loom tema jaoks). Meenutan seda seika heldimusega juba rohkem kui 10 aastat :)

***
Väikesele Allarile meeldis hirmsasti "Vintsakute" multifilm (tegemist oli NINJAdega....ninjakilpkonnadega) :)

***
Veidi suurem Allar armastas väääga SURRA-MURRAt....tiramisut nimelt:):)

Lapsesuu

Imestan hommikul, miks Robertil riietumisega nii kaua läheb.
Selgitus saabub kohe: "Ma ei leia pilti"...Nojah, kuidas sa paned T-särki selga, kui tead, et pilt tuleb ettepoole panna....aga T-särk on seekord ILMA PILDITA :):)

Ma ei salli jalgrattureid....vahel

...vähemalt mitte selliseid, kes arvavad, et nad on profid (mõned neist ongi) ja kes sõidavad minu kodu lähedal...
Ma ei armasta neid üldse, sest nad...
...on kohutavalt ülbed, arvates, et kogu tee kuulub neile
...sõidavad sinust üle, kui sa ei hüppa lapsevankri ja käe otsas rippuva 3-aastasega ruttu kraavi
...nad sõidavad keset autoteed isegi siis, kui on olemas jalgarattatee (mis on siin enamasti igal pool)
...PISSIVAD ja igal pool, kus juhtub...näiteks minu akna all, kuigi kaugel enne seda asub märk PRIVAATALA...nad pissivad kahel pool teed, hoolimata sellest, et seal jalutavad inimesed...nad pissivad isegi siis minu õuealal, kui WC-sse on mõned sammud...jubeeee...No kuidas ma seletan oma väikestele lastele, et ei ole normaalne igale poole oma hädasid teha (õnneks nad seda veel ei tee).
...nad teevad seda kõike ka siis, kui pole TOHUTULT TÄHTSAD MEISTRIVÕISTLUSED omasugustega (sel puhul annaks ma neile andeks või ei väljuks kodust)
On olemas ka mõned viisakad ratturid (nad kõlistavad kella, et jõuaksin teel hüpata, vahel tervitavad viisakalt ja ei pritsi mind täis pori).
Saan aru, et Belgias on jalgrattasõit (no tennis ka) see kõige-kõige...aga no tule taevas appi, mina tahan ka väljas käia, oma kodu lähedal vähemalt. Mina ei lähe ju nende õuele pissile...

Pereliige, kellest polegi rääkinud, on armas....põikpäine, laisk James. Sõber koer, kes norskab enamuse aja päevast, nagu ühele Inglise buldogile kohane. Väikesest armsast lontis kõrvadega kutsust kasvas suur (35 kg kaaluv) leopardikõhuga Buldooser. Viimane nimi on antud meie sõprade poolt. James on ülisõbralik, kannatab ära ka kõik laste narrused. Kui saab villand, jalutab lihtsalt minema. Kuid põikpäisuse ja suure kehakaalu tulemusena...no vahel tekib ikka trügimist inimese ja koera vahel. James naudib siiski üle kõige inimeste seltskonda, jalutades sinna, kuhu pereliikmed liiguvad ja norskab seal solidaarselt edasi. No tegelikult läheb ka sinna, kus parasjagu toidulõhna tunda on...
Nodzu moodi koeral on europass ja "maja" reisimise tarbeks. Ja kuhu liigub "maja", sinna ka truult James...
Nüüdseks on James pisut üle 2 aasta vanune (sünnipäevaks 15. veebruar - veevalaja :)). Kutsikaiga seega möödas...loodetavasti - mehed pidid ju alati kauem "lapsed" olema... Mõtisklesin just, et ei olnud meil kutsika poolt näritud kingi ega purustatud nahkdiivanit(viimast meil lihtsalt polegi). Olid mõned purustatud mänguasjad (põrand oli ühisterritooriumiks nii kutsikale, kui pisut üle aasta vanusele Robertile), mis kinnitab vaid mänguasjade õiget valikut minu meelest :)
Koerast on saanud meie Sõber suure algustähega. Tema kurvad silmad aga murravad vahel südame...

Issanda loomaaed...

Kevad Belgias on midagi vaatamisväärset. Alati algab see kuidagi äkki ja kõik on nii meeliülendavalt värske ja värviline... Kevadega kaasnevad kahjuks ka mitte nii meeliülendavad elamused meie korteris...igasuguste paljujalgsete putukate sissetung...brrrrr.......
No lähed vannituppa käsi pesema ja kraanikausis istub selline ... elukas... Suurim sellistest karvajalgadest, keda siin olen näinud, oli läbimõõduga ca 10 cm varbast varbani. See polnud just mu elu meeldivaim päev, kui teda kohtasin.
Ärkad öösel, kuna nohune laps nutab. Koridori minnes ja tuld põlema pannes kohtad seinal sellist elukat...

Või hoopis sellist...








Osad neist ka hüppavad, kui neile läheneda (korterist välja transportimise eesmärgil näiteks) .
Kallis abikaasa teatas mu ahastava pobina peale, et see on siin täiesti normaaaalne. Elame ju looduse keskel...no mida keegi normaalseks peab... Õnneks sellist "naturaalset" elu on meil umbes 2 kuud aastas. Muul ajal neid elukaid ei kohta.

Kevade juurde käivad ka põrisevad maipõrnikad, kes vahel meie koera ninal maabuvad (koer on meil buldog, seega nina pole tal just "eurolennujaam" :) Tegelikult on maipõrnikas üks ilus olevus, tema pikad "ripsmed" annavad paljudele silmad ette :) Maandus üks neist kogemata ajalehele ja õnnetult selili, nii ta pildile sattuski.










Jalutades võib ehmatada vahest mõne paksu faasani tõttu rohus (eks tema ehmatab jälle mind nähes ja teeb kohutava tiivaplaginaga minekut).

Pole alanud veel nahkhiirte hooaeg. Aga ta tuleb! Soojadel suveõhtutel kuuled, kuidas lipa-lapa lehvib keegi su kõrva äärest mööda. Mu suurim hirm - et mõni neist nätaki vastu otsaesist maandub, nähtavasti ei täitu. Neil pidid kole head sensorid olema sellise asja vältimiseks (GPS-de valmistajad on neilt ka vist õppust võtnud - nii mõnedki inimesed on meist kaarega mööda sõitnud, usaldades GPS-i :)))
Igatahes on de Fierteli seintel nüüd ka majakesed nahkhiirtele, liblikatele ning mingisugustele putukatele (ja puu otsas peale tavaliste linnumajakeste ka öökullimaja). Kuidas eelpoolnimetatud sinna tee leiavad...eks me näe.
Seega issanda loomaaed siin Belgia nurgakeses on kirju (jaanalindudest oli ka varem juttu haa-haa)...
Siinkohal meenub üks lugu Eestist. Ühel hilsõhtul leidsin elutoast konna, kes mu kraaksatuse peale volksti magamistuppa voodi alla hüppas. Oma vanemat poega usutledes sain teada, et konn ise oli tuppa tee leidnud (mis võib muidugi ka juhtuda, kuid mitte 3. korrusel elades..., olgugi, et tegu maakohakesega)....

Jaanalinnu sündroom...

Homme eksam tulekul (no ikka flaami keel ja grammatika seekord). Mida teen mina? Pole aega, ma ei saa, ma ei taha, olen väsinud - need vaid mõned vabandused, mida enesele välja olen mõelnud. Ikka selleks, et mitte õppida. Kelle elu see ikka muudab, kui mu eksamitulemus kehvakene saab olema? Aeg on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine lõpetada. Ikka iseendale õpin ju!!! Ja arvutiekraani on ju aega põrnitseda...seega on ka aega grammatikareeglitele.... Pea liiva alt välja ja õppima!

Lapsesuu

Meie väike "suur venna" Robert teatas täna, et voodil on üks PRULLAKAS BEEBI...vend Mattis siis nimelt:). Ei tule mul hetkel meelde raamatu nimi, millest me lugesime üht lugu, kus samad sõnad sees olid... Mälu on Robertil hea ja minul oli küll naljakas...